Ärilaen võib olla võimas tööriist, mis võib õigesti kasutades aidata ettevõttel kasvada, investeerida ja uusi võimalusi haarata. Paraku võivad ettevõtjad teha aga ka mõningaid tüüpvigu, mis ohustavad hiljem ettevõtte rahavoogu ning ei aita paraku teostada soovitud arendusplaane.
Alljärgnevalt selgitame seitset kõige levinumat viga, mida ettevõtjad kipuvad ärilaenu taotlemisel ja võtmisel tegema.
Laenu võetakse ilma selge eesmärgita
Üllatavalt tihti tuleb ette olukordi, kus ettevõtja teab, et lisaraha oleks vaja, aga pole tehtud konkreetset plaani selle osas, mille jaoks raha kasutada. Kui pole aga täpset plaani selle jaoks, miks üldse tagatiseta laen ettevõttele võtta, juhtub üks kahest:
- raha kulub ära igapäevasteks kuludeks;
- investeeringud tehakse emotsiooni pealt.
Paraku tähendab see, et raha ei loo ettevõttele lisaväärtust, vaid kaob lihtsalt ära. Iga ärilaen peaks olema aga võetud kindla eesmärgi jaoks, olgu selleks näiteks seadmete ost, varude suurendamine, uue toote väljaandmine vms.
Rahavoogusid ei analüüsita piisavalt realistlikult
See on koht, kus isegi kogenud ettevõtjad eksivad. Oma ettevõttesse uskumine on loomulik, aga laenu kontekstis võib liigne optimism muutuda väga kalliks. Sageli eeldatakse, et müük kasvab, kliendid maksavad õigeaegselt ja kõik läheb pigem paremaks kui halvemaks.
Reaalsus on aga see, et äritegevus on harva lineaarne. Tulevad vaiksemad kuud, ootamatud kulud, viivitused ja vahel ka lihtsalt perioodid, kus asjad ei liigu. Kui ettevõtte rahavood pole stabiilsed või veel hullem, puudub adekvaatne rahavoogude analüüsimine, on ärilaenu võtmine riskantne otsus, mis enamasti ei tasu kahjuks ära.
Keskendutakse ainult intressile, mitte laenu tegelikule kogukulule
Paljud ettevõtjad keskenduvad üksnes ärilaenu intressile, aga unustavad kogukulu. Laenuga kaasnevad sageli erinevad tasud, mis esmapilgul ei paista nii olulised, kuid kokku võivad need muuta laenu oluliselt kallimaks. Lepingutasud, haldustasud ja muud lisakulud võivad märkimisväärselt mõjutada seda, kui suur on ärilaenu tegelik kulu.
Veelgi enam, arvestada tuleb sellega, et ärilaen ettevõttele pole alati kõige soodsam - laenuintress võib olla üpris kõrge, enamasti isegi üle 10%, seda eriti tagatiseta ärilaenu korral.
Valitakse vale laenutüüp konkreetse vajaduse jaoks
Kõik ärilaenud ei ole loodud sama eesmärki täitma. See tundub iseenesestmõistetav, aga praktikas ignoreeritakse seda punkti pidevalt. Tihti võetakse selline ärilaen, mis on kõige kergemini kättesaadav, mitte see, mis tegelikult olukorraga kõige paremini sobib.
Kui näiteks pikaajalise investeeringu jaoks kasutatakse lühiajalist laenu, siis tekib kiiresti olukord, kus kuumaksed on liiga suured võrreldes sellega, kui kiiresti investeering hakkab tulu tootma. Vastupidine olukord, kus lühiajaline vajadus kaetakse pika kohustusega, võib jälle tekitada liigset finantskoormust pikemaks ajaks kui vaja.
Hea laenuotsus tähendab, et ajahorisont ja eesmärk on omavahel kooskõlas. Kui need kaks ei klapi, siis muutub isegi hea laen halvaks otsuseks, olenemata ettevõtte praegusest rahalisest seisundist.
Lepingu tingimusi ei loeta piisava tähelepanuga
Kui raha on vaja kiiresti, siis kiputakse leping lihtsalt allkirjastama, eeldades, et tingimused on standardsed ja midagi üllatavat seal ei ole. Isegi, kui võtta laenu tuntud ja tunnustatud krediidiandjalt, ei tähenda see, et tingimusi võiks ignoreerida.
Tingimustes võivad peituda detailid, mis muutuvad oluliseks alles siis, kui tekib probleem. Näiteks võivad viivised olla oodatust kõrgemad või võivad kehtida piirangud, mis teevad laenu ennetähtaegse tagastamise keeruliseks.
Iga laenuleping tuleb põhjalikult läbi lugeda, seda enam, kui laenu võetakse ettevõtte jaoks. Ettevõtja peab arvestama sellega, et tema tehtud otsus mõjutab ka teisi peale üksnes tema enda ning seega on ärilaenud eriti riskantsed - kui ettevõtte juht ei viitsi laiskusest või ajapuudusest lepinguga tutvuda, tehakse oma ettevõttele tõsine karuteene.
Laenuga püütakse lahendada sügavamaid äriprobleeme
See võib olla kõige ohtlikum viga, sest see ei paista kohe välja. Kui ettevõttes on juba olemas probleemid, näiteks madal kasumlikkus või ebastabiilne rahavoog, siis võib laen tunduda lihtsa lahendusena.
Tegelikkuses ei saa aga lappida puudulikku finantsjuhtimist või ebastabiilset rahavoogu ärilaenuga. Kui üldse midagi, annab laen juurde lisaaega, aga suurendab samas survet, sest muudele rahaprobleemidele lisaks tuleb arvestada laenu tagasimaksetega. Kui ärimudel ei toimi, siis lisakohustus muudab olukorra ainult keerulisemaks.
Ettevõtjana tuleb eristada, kas tegemist on ajutise rahavajadusega või süsteemse probleemiga. Kui probleem on ajutine, võib laen olla väga mõistlik lahendus. Kui aga probleem on sügavam, siis tuleb kõigepealt see lahendada ja alles seejärel mõelda finantseerimisele.
Puudub selge ja läbimõeldud tagasimakseplaan
Viimane viga on üllatavalt levinud ja sageli alahinnatud: ärilaenu võtmisel ei mõelda sellele, kuidas ja millal hakatakse tagasimakseid tegema või kas tagasimaksed sobivad üldse ettevõtte igakuise rahavooga.
Tagasimakseplaan peaks olema sama konkreetselt selge nagu laenu eesmärk ise. Tuleb aru saada, kust see raha reaalselt tuleb ja kui kindel see allikas on. Kui tagasimakse sõltub ühest suurest tehingust või ebakindlast prognoosist, siis on risk märkimisväärne. Võõrkapitalile ei saa tugineda, kui ettevõtte olukord ei ole piisavalt stabiilne.
Kõike seda arvesse võttes on oluline mõista, et ärilaen on vaid tööriist, mis võimendab seda, mis ettevõttes juba olemas on. Kõige targemad ettevõtjad ei küsi ainult, kas nad saavad laenu, vaid kas see laen viib nende ettevõtte järgmisele tasemele. Kui vastata sellele küsimusele ausalt, saab ka vältida olulisi laenuvigu ning võtta ärilaenu üksnes reaalse vajaduse korral, veendudes, et võetud laen ei ohusta ettevõtte majanduslikku olukorda.



